 |
| Parteid | Kuvallinen versio |
Valitsus ja opositsiooniparteid
Parteid soovivad pääseda võimule. Nad üritavad saada parlamendis ning kohalikus omavalitsuses nii mitu kohta kui võimalik. Parteid taahvad pääseda ka valitsusse, sest valitsus on riigi kõrgeim täidesaatev võim.
Parteid vastutavad oma otsuste eest poliitiliselt. Kui mingi partei poliitika ebaõnnestub, valijad võib-olla järgmine kord enam ei hääleta selle partei poolt.
Soome parteide juured ulatuvad 19. sajandisse. Parteid põhinevad tavaliselt teatud poliitilisel ideoloogial.
Parteid jagunevad poliitiliselt vasakpoolseteks, parempoolseteks ning tsentristlikeks parteideks. Vasakpoolsed on traditsiooniliselt esindanud töölisi. Parempoolsete toetajaiks on olnud enamasti eraettevõtjad. Maainimesed on toetanud Soomes tavaliselt keskparteid.
Poliitilised ideoloogiad ei ole tänapäeval kusagile kadunud, kuid nende tähendus on aja jooksul muutunud. Tänapäeva inimesele tundub tihti, et erinevatel parteidel on raske vahet teha. See muudab endale meelepärase partei väljavalimise raskemaks.
Kuigi tundub, et kõik parteid räägivad samadest asjadest, parteide rõhuasetustes on siiski erinevusi.
Parteide ülesanded
Parteid võitlevad oma liikmete ja toetajate huvide eest. Parteide eesmärk on teostada sellist poliitikat, mis muudab nende toetajate elu paremaks.
Poliitiline otsusetegemine nõuab mängureegleid ja väljakujunenud tavasid. Parteidele need reeglid on tuttavad ja nad oskavad neid oma huvides ära kasutada.
Mis juhtuks, kui parlamendis ei oleks parteisid, vaid iga parlamendi liige tegutseks täiesti iseseisvalt? Siis oleks väga raske teha üldse mingisuguseid otsuseid.
Tasapisi parlamendiliikmed märkaksid, et neil tasub omavahel liituda ja moodustada fraktsioone, mis aitavad neil oma huvide eest paremini seista. Siis moodustuks ühtviisi mõtlevate inimeste gruppe, kelle vaheline koostöö järjest süveneks. Varsti märkame, et parlamendis tegutsevadki juba parteid.
Parteid on eelkõige inimeste ühendused, parteidesse kuuluvad tavalised inimesed. Parteides nad tegutsevad neile tähtsate asjade nimel, ehk teisisõnu osalevad poliitika tegemisel.
Valitsus ja opositsiooniparteid
Parlamendis parteid jagunevad pärast valimisi kaheks grupiks, valitsuseks ja opositsiooniks.
Valitsusparteid kuuluvad valitsusse. Opositsiooniparteid tegutsevad väljaspool valitsust. Nende ülesandeks on pakkuda välja valitsuse poliitikale alternatiive ja kritiseerida valitsuse poolt vastu võetud otsuseid.
Tavaliselt parteid soovivad pääseda valitsusse, sest valitsuses on neil rohkem võimu. Valitsuses on tavaliselt valimistel kõige enam hääli saanud partei. Pärast valimisi korraldatakse valitsusnõupidamised, kus lepitakse lõplikult kokku, millised parteid moodustavad valitsuse.
Valimised
Kodanikul on hääleõigus valimistel ja rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks.
Püsivalt Soomes elavad välismaalased võivad osaleda kohaliku omavalitsuse valimistel ning kohaliku omavalitsuse korraldatud rahvahääletustel. Kohaliku omavalitsuse valimistel võivad valida kõik vähemalt 18-aastased isikud, kellel on Soome, mõne Euroopa Liitu kuuluva maa, Islandi või Norra kodakondsus. Isik peab hääleõiguse saamiseks kohaliku omavalitsuse valimistel olema elanud selle kohaliku omavalitsuse territooriumil enne valimispäeva vähemalt 51 päeva. Välisriigi kodanik, kelle kodupaik on olnud Soomes vähemalt kaks aastat, võib samuti hääletada kohaliku omavalitsuse valimistel.
Iga Soome kodanik, kes on vähemalt 18-aastane, võib hääletada:
- parlamendivalimistel
- presidendivalimistel
- Euroopa Parlamendi valimistel
- kohaliku omavalitsuse valimistel
- nõuandval rahvahääletusel
Kodanikud valivad valimistel
parlamendi igal neljandal aastal
- vabariigi presidendi igal kuuendal aastal
- Soome esindajad Euroopa Parlamenti igal viiendal aastal
- valla- ja linnavolikogu igal neljandal aastal
Soomes püsivalt elav välismaalane, kes on vähemalt 18-aastane, võib hääletada:
- kohaliku omavalitsuse valimistel
- nõuandval rahvahääletusel
Kodanik võib hääletada vaid ühe kandidaadi poolt. Kõik valimised on salajased. Ühelgi teisel kodanikul ei ole tarvis teada, kelle poolt valija on hääletanud.