 |
| Mõjutamise viisid | Kuvallinen versio |
Kodanik võib mõjutada ühiskondlikke otsuseid mitmel viisil. Traditsioonilised mõjutamise viisid on näiteks valimistel hääletamine, tegutsemine kohaliku omavalitsuse volikogus või elanikeühenduses.
Mõjutamist võib vaadelda ka laiemalt. Veebilehe selle osa lehekülgedel käsitletakse mõningaid mõjutamise viise.
Sisukord:
Igapäevased valikud
Igaüks võib mõjutada ümbruskonda juba oma tegudega. Näiteks ostmise, tarbimise või koduümbrusega seoses teeme igapäevaselt otsuseid, millel on aga ka poliitiline mõju. Kas soovid osta Soomes või välismaal valmistatud toote, või otsustad hoopis selle järgi, milline toode koormab vähem loodust?
Igapäevaste väikeste otsuste mõju ühiskonnale ei paista välja koheselt. Väikestest ojadest kasvab aga välja suur jõgi. Kui tuhanded või miljonid inimesed otsustavad samamoodi, tulemus võib olla märkimisväärne.
Igapäevase mõjutamise juurde kuulub ka isikliku eeskuju näitamine ja info jagamine enda ümber olevatele inimestele.
Avalik arutelu
Sõnavabadus ja vaba arvamuse avaldamine kuuluvad demokraatia põhiväärtuste hulka. Avaliku diskussiooni tekitamine ning selles osalemine on üks poliitika mõjutamise viise. Selle vahendiks võib olla kirjutis ajalehes või näiteks meeleavaldus.
Avaliku diskussiooni käigus tõuseb esile selliseid küsimusi, mille suhtes ka poliitilised otsustajad peavad seisukoha võtma. Tõstes avaliku arutelu käigus esile tähtsaid asju kodanikud võivad mõjutada seda, mille üle poliitikud kohalike omavalitsuste volikogudes ning parlamendis otsustavad.
Massiteabevahendid, ajalehed ja televisioon, mõjutavad väga palju seda, mille üle ühiskonnas arutletakse, millest Soomes räägitakse. Meedia toob esile ka kodanike poolt tõstatatud teemasid. Vaba ajakirjandus peab üleval demokraatiasse kuuluvat jätkuvat arutlelu selle kohta, milline meie ühiskond peaks kodanike meelest olema.
Huvigruppide moodustamine
Põhiseaduse järgi kehtib Soomes ühinemis- ja koosolekuvabadus. Kodanikud võivad koguneda enda arvates tähtsate asjade üle arutlemiseks ning ühise asja ajamiseks.
Kodanikud võivad vabalt asutada ühinguid. Seda vabadust on ka agaralt kasutatud. Soomes on enam kui 100 000 ühingut.
Ühinguid ja nende eesmärke on erinevaid. On spordiseltse, kultuuriühinguid, harrastajate ühendusi, poliitilisi ühinguid ning kohalikele probleemidele keskenduvaid ühinguid.
Mitmetel ühingutel, nagu karskusseltsidel, töölisühingutel ning naiste võrdõiguslikkuse eest võitlevatel ühingutel on olnud Soome ajaloos tähtis roll.
Grupi häält võetakse paremini kuulda
Rahvaliikumised, ühingud ja parteid koguvad inimesi, et üheskoos mõjutada. Grupi arvamust võetakse üldiselt paremini kuulda kui üksikisiku arvamust.
Ka üksikisik leiab grupilt toetust. Näiteks osalemine mõne partei tegevuses pakub otsekontakte otse poliitilise otsusetegemise keskusesse.
Kodanikuühendused võivad teha otsustajatele teatavaks oma arvamuse ja mõjutada nii otsuseid. Näiteks kodanikuliikumise algatamine mõne aktuaalse teema ümber on tihti kiire ja tõhus viis oma asjale avalikkuse tähelepanu saavutamiseks. Ka valitsus ning otsustajad eelistavad tegutseda koostöös selliste ühingutega, mis esindavad korraga suure hulga inimeste arvamust.
Otsustamisel osalemine
Kodanikud võivad otsustamisest osa võtta mitmel erineval viisil. Otsuste mõjutamine on kõige efektiivsem siis, kui otsusetegemine on alles ettevalmistamisel. Ettevalmistusjärgus on otsustamisele tulevatesse asjadesse võimalik veel teha muutusi.
Poliitiliste otsuste ettevalmistamise eest hoolitsevad valla või riigi ametnikud. Tihti on suurimaks probleemiks, kuidas saada alles kavandatavate asjade kohta infot. Enamasti nõuab see aktuaalsete teemade jälgimist näiteks ajakirjanduse vahendusel. Otsuste ettevalmistamise juurde kuulub Soomes ka kodanike arvamuse väljaselgitamine ettevalmistamisel oleva otsuse suhtes.
Kodaniku rollid otsuste tegemisel
Kodaniku roll otsuste tegemisel võib olla:
- algataja
- ärakuulamises osaleja
- laiendatud menetluses osaleja
- tagasiside andja
Üksikisik võib esitada otsusetegijatele ning haldusasutustele ettepanekuid, algatusi või ideid. Valla või linna elanik võib valda puudutavas asjas teha valla-algatuse, mis tuleb kohaliku omavalitsuse otsustavates organites arutlusele võtta ning millele omavalitsus peab andma vastuse. Üksikisik ei või aga teha seadusealgatust, seadusealgatuse võib teha ainult parlamendi liige.
Ärakuulamises osalemine tähendab seda, et näiteks vallavalitsus kogub otsuse ettevalmistamise käigus rahva arvamusi. Selleks küsitakse seisukohti erinevatelt kodanikeühendustelt või korraldatakse asja arutamiseks info- ja arutluskoosolek.
Laiendatud menetluses osalemine tähendab seda, et näiteks mõni ühing osaleb algusest peale mõne vallaelanike jaoks tähtsa asja läbimõtlemises ja teostamises koos kohaliku vallavalitsusega.
Tagasiside andmine tähendab, et kodanikud võivad esitada asjade kohta oma nägemusi. Näiteks valla internet-leheküljel on tihti võimalus anda tagasisidet. Ameti-isikud peavad kodanike poolt antud tagasiside oma töös arvesse võtma.
Kodanikuoskuste õppimine
Hästi toimiv demokraatia eeldab, et kodanikud teavad, kuidas demokraatia toimib. Tähtis on ka see, et kodanikud suudavad kriitiliselt hinnata võimu tegevust ja otsuseid. Teadmisi on võimalik kasvatada koolituse abil.
Tähtis ülesanne demokraatia õpetamises on koolidel. Demokraatia põhimõtted õpetatakse selgeks koolides.
Hiljem võib selle teema kohta juurde õppida rahvaülikoolides.
Kõige paremini õpid demokraatia toimimise ära siiski ise selles osaledes. Näiteks osaledes mingi organisatsiooni tegevuses, tehes vabatahtlikku tööd või osaledes partei tegevuses võid õppida tegema erinevate asjade nimel koostööd teiste inimestega.
Tähtsad kodanikuoskused on ka näiteks oskus väljendada ennast kõnes ja kirjas, nõupidamise oskus ning oskus tegutseda koos ja teha koostööd teiste inimestega. Neid kõiki oskusi võib harjutada ja nende jaoks võib saada õpetust.