ParteidTekstiversio
Demokraatia kõige tugevamad tegijad on poliitilised parteid. Parteid koguvad ühte kodanike arvamusi ja nägemusi. Parteid pakuvad välja oma ideesid ning lahendusi ühistele probleemidele.

Sisukord:

Parteide ülesanded

Valitsus ja opositsiooniparteid

Valimised

Parteid soovivad pääseda võimule. Nad üritavad saada parlamendis ning kohalikus omavalitsuses nii mitu kohta kui võimalik. Parteid taahvad pääseda ka valitsusse, sest valitsus on riigi kõrgeim täidesaatev võim.

Parteid vastutavad oma otsuste eest poliitiliselt. Kui mingi partei poliitika ebaõnnestub, valijad võib-olla järgmine kord enam ei hääleta selle partei poolt.

Soome parteide juured ulatuvad 19. sajandisse. Parteid põhinevad tavaliselt teatud poliitilisel ideoloogial.

Parteid jagunevad poliitiliselt vasakpoolseteks, parempoolseteks ning tsentristlikeks parteideks. Vasakpoolsed on traditsiooniliselt esindanud töölisi. Parempoolsete toetajaiks on olnud enamasti eraettevõtjad. Maainimesed on toetanud Soomes tavaliselt keskparteid.

Poliitilised ideoloogiad ei ole tänapäeval kusagile kadunud, kuid nende tähendus on aja jooksul muutunud. Tänapäeva inimesele tundub tihti, et erinevatel parteidel on raske vahet teha. See muudab endale meelepärase partei väljavalimise raskemaks.

Kuigi tundub, et kõik parteid räägivad samadest asjadest, parteide rõhuasetustes on siiski erinevusi.

Parteide ülesanded

Parteid võitlevad oma liikmete ja toetajate huvide eest. Parteide eesmärk on teostada sellist poliitikat, mis muudab nende toetajate elu paremaks.

Poliitiline otsusetegemine nõuab mängureegleid ja väljakujunenud tavasid. Parteidele need reeglid on tuttavad ja nad oskavad neid oma huvides ära kasutada.

Mis juhtuks, kui parlamendis ei oleks parteisid, vaid iga parlamendi liige tegutseks täiesti iseseisvalt? Siis oleks väga raske teha üldse mingisuguseid otsuseid.

Tasapisi parlamendiliikmed märkaksid, et neil tasub omavahel liituda ja moodustada fraktsioone, mis aitavad neil oma huvide eest paremini seista. Siis moodustuks ühtviisi mõtlevate inimeste gruppe, kelle vaheline koostöö järjest süveneks. Varsti märkame, et parlamendis tegutsevadki juba parteid.

Parteid on eelkõige inimeste ühendused, parteidesse kuuluvad tavalised inimesed. Parteides nad tegutsevad neile tähtsate asjade nimel, ehk teisisõnu osalevad poliitika tegemisel.

Lehekülje algusesse

Valitsus ja opositsiooniparteid

Parlamendis parteid jagunevad pärast valimisi kaheks grupiks, valitsuseks ja opositsiooniks.

Valitsusparteid kuuluvad valitsusse. Opositsiooniparteid tegutsevad väljaspool valitsust. Nende ülesandeks on pakkuda välja valitsuse poliitikale alternatiive ja kritiseerida valitsuse poolt vastu võetud otsuseid.

Tavaliselt parteid soovivad pääseda valitsusse, sest valitsuses on neil rohkem võimu. Valitsuses on tavaliselt valimistel kõige enam hääli saanud partei. Pärast valimisi korraldatakse valitsusnõupidamised, kus  lepitakse lõplikult kokku, millised parteid moodustavad valitsuse.

Lehekülje algusesse

Valimised

Kodanikul on hääleõigus valimistel ja rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks.

Püsivalt Soomes elavad  välismaalased võivad osaleda kohaliku omavalitsuse valimistel ning kohaliku omavalitsuse korraldatud rahvahääletustel. Kohaliku omavalitsuse valimistel võivad valida  kõik vähemalt 18-aastased isikud, kellel on Soome, mõne Euroopa Liitu kuuluva maa, Islandi või Norra kodakondsus. Isik peab hääleõiguse saamiseks kohaliku omavalitsuse valimistel olema elanud selle kohaliku omavalitsuse territooriumil enne valimispäeva vähemalt 51 päeva. Välisriigi kodanik, kelle kodupaik on olnud Soomes vähemalt kaks aastat, võib samuti hääletada kohaliku omavalitsuse valimistel.

Iga Soome kodanik, kes on vähemalt 18-aastane, võib hääletada:

  • parlamendivalimistel
  • presidendivalimistel
  • Euroopa Parlamendi valimistel
  • kohaliku omavalitsuse valimistel
  • nõuandval rahvahääletusel

Kodanikud valivad valimistel

parlamendi igal neljandal aastal

  • vabariigi presidendi igal kuuendal aastal
  • Soome esindajad Euroopa Parlamenti igal viiendal aastal
  • valla- ja linnavolikogu igal neljandal aastal

Soomes püsivalt elav välismaalane, kes on vähemalt 18-aastane, võib hääletada:

  • kohaliku omavalitsuse valimistel
  • nõuandval rahvahääletusel

Kodanik võib hääletada vaid ühe kandidaadi poolt. Kõik valimised on salajased. Ühelgi teisel kodanikul ei ole tarvis teada, kelle poolt valija on hääletanud.