Demokraatia juurde kuulub kodanikuühiskond, milles inimesed tegutsevad üheskoos vabalt ja vabatahtlikult.

Kodanikud moodustavad ametlikke ja mitteametlikke rühmitusi, mis tegutsevad ühiste asjade nimel ning püüavad mõjutada ka ühiskondlike otsuseid.

Inimeste elus tõuseb jätkuvalt esile nõudmisi, millele riigi ja valla otsusetegijad peavad vastama. Sõnavabadus tagab selle, et kodanikud saavad neid nõudmisi vabalt esitada.

Kodanike ja otsusetegemise suhe seisneb jätkuvas dialoogis selle üle, millises ühiskonnas inimesed soovivad elada.

Kodanikuühendused

Põhiseaduse järgi Soomes kehtib ühinemis- ja koosolekuvabadus. Kodanikud võivad koguneda tähtsaks peetavate asjade üle arutlemiseks ning ühise asja ajamiseks.

Kodanikud võivad vabalt asutada ühinguid. Seda vabadust on ka agaralt kasutatud. Soomes on enam kui 100 000 ühingut.

Ühinguid ja nende eesmärke on erinevaid. On spordiseltse, kultuuriühinguid, harrastajate ühendusi, poliitilisi ühinguid ning kohalikele probleemidele keskenduvaid ühinguid.

Mitmetel ühingutel, nagu karskusseltsidel, töölisühingutel ning naiste võrdõiguslikkuse eest võitlevatel ühingutel on olnud tähtis roll Soome ajaloos.

Rahvaliikumised, ühingud ja parteid koguvad inimesi, et üheskoos mõjutada. Grupi arvamust võetakse üldiselt paremini kuulda kui üksikisiku arvamust.

Ka üksikisik leiab grupilt toetust. Näiteks osalemine mõne partei tegevuses pakub otsekontakte otse poliitilise otsusetegemise keskmesse.

Kodanikuühendused võivad teha otsustajatele teatavaks oma arvamuse ja mõjutada nii otsuseid. Näiteks kodanikuliikumise algatamine mõne aktuaalse teema ümber on tihti kiire ja tõhus viis oma asjale avalikkuse tähelepanu saamiseks. Ka valitsus ning otsustajad eelistavad tegutseda koostöös selliste ühingutega, mis esindavad korraga suure hulga inimeste arvamust.

Tööturu-organisatsioonid

Töötajaid ja tööandjaid esindavad organisatsioonid on Soome ühiskonnas märkimisväärsed mõjutajad.

Töötajate organisatsioonidesse - ametiühingutesse - kuulub Soomes 75% töötajaist.

Ametiühingusse kuulumine on Soomes tavalisem kui mitmetes teistes maades.

Tööturu-organisatsioonid koostavad kollektiivlepinguid, milles lepitakse kokku töötingimustes, nagu tööajad ja miinimumpalk. Kollektiivlepingud puudutavad kõiki samal alal töötavaid inimesi. Need lisavad töötajate turvalisust suhetes tööandjaga.

Tööturu-organisatsioonid peavad nõu ka Soome valitsusega. Tööturu-organisatsioonid võivad näiteks valitsusega kokku leppida tööelu arendamist ja maksustamist puudutavates asjades.

Vähemused demokraatias

Soome on täis vähemusi. Teatud mõttes igaüks meist kuulub mingisse vähemusse.

Rahvas on väga kirev hulk erinevaid inimesi. Kodanikud võivad rääkida eri keeltes, näiteks soome, rootsi, vene või somaali keeles. Nende kultuur võib olla teistsugune või nende pere võib olla kolinud Soome teisest riigist. Demokraatia põhiväärtuste hulka kuulub selle mitmekesisuse tunnustamine ja aktsepteerimine.

Demokraatia ei ole rahva enamuse ülemvõim. Erinevate vähemusrühmade õigused ja arvamused võetakse arvesse. Demokraatia on dialoog erisuguste inimeste ja väärtuste vahel.

Mitmed vähemused on asutanud organisatsioone oma hääle kuuldavaks saamiseks. Näiteks immigrantidel on mitmeid organisatsioone, mis toetavad oma kogukondi, pakuvad neile teenuseid ja teevad ühiskondlikku mõjutustööd.